12.11-16.11.2010

Tere taas!

Esiteks, palun hästi väga palju vabandust, sest ma olen kole looder olnud ja siis otsustusvõimetu ja kokkuvõttes on jäänud jälle pikk vahe vahele. Aga selle aja jooksul sain teada, et blogi olevat sihuke kobedam olnud siis, kui ma oma sõnadega kirjutasin. Tähendab see blogi, mis sai sel ajal kirjutatud, kui Mihkel Hollandis oli. Seega mõtlesin, et mis ma jaman, et ei oska või saa (või ei viitsi -- häbi-häbi mulle), ja kirjutan siis ise jutu kokku. Kui ma suutsin ja sain seda teha oma aastatöö koostamise ja eksamiteks õppimise pingelise aja kõrvalt, siis vist väga praegu vabandust pole... XD

Alustame siis eelmisele postitusele järgnenud kirjast, mille sain hmm... 13-ndal. Jeap, Mihkel pani ka pausi, aga siiski peab talle au andma, sest ta kirjutas kokku ca 2000-sõnalise jutu. Mul jäi suht suu ammuli, kui ma postkasti sisse logisin ja nägin kui suur see kiri on... Ja noo, kirjast endast ei tasu rääkidagi. Aga mis ta ikkagi siis seekord kirjutas.

11-ndal oli sellise tagasihoidliku sündmuse nagu Esimese maailmasõja lõpu äramärkimine ja Mihkli ülemus kutsus Mihkli ja Gary koos enda ja oma sekretäriga õhtust sööma. Mihkel rääkis juba just enne minekut, et oeh, nii mõnus oli lihtsalt puhtad korralikud riided selga panna ja noh, siis saab veel bossi kulul head süüa ka. XD

Läksid siis sadama lähedal asuvasse pizzarestorani(midagi sellist Steffani-laadset ikka, korralik ja ilus ja värki) ning said valima hakata. Sellega oli ka see, et Mihkel sai umbes 10% toitudest aru, millega tegu on, ülejäänudega sai loteriid mängida.XD Aga valik langes siis ühele liharoale, mille juurde käis veel valik, kas korralikult küpsetatud või pooltoores. Ta ei suutnud end sobivalt selgeks teha ning sai pooltoore, erinevalt oma soovist. Kuid see ei rikkunud elamust. Nimelt oli seal juures nii palju huvitavaid asju, et see korvas väikse miinuspoole sajaprotsendiliselt. Seal oli näiteks väikesed värskest kartulist tehtud ahjukartulid, koorega ja seal kõrval kerge külm kaste, siis mingid väidetavalt jube head kalapulgad, üks suurem kartul, mis oli lõigatud kuidagi spiraalselt ma oletan(ma pean tunnistama, et sellest seletusest ei laksanud küll midagiXD) ja küpsestatud ka ikka ning "ikka kohe väga palju" erinevaid salateid ka. Seejärel sai ka magustoitu valitud. Seal olevat väga huvitavate nimedega magustoidud, nagu Lasanje, Spagetid, Jäägrišnitsel jne. Mihkel selle viimase siis valiski. See koosneb jäätisest, hapukoorest, mandliviiludest, hunnikust kaunistustest ja oli ikka suur ilus ports. Kokkuvõttes oli Mihkli jaoks tegu väga huvitava kogemusega. No ikka õhtusöök bossiga ja seal kõrval ka palju huvitavat juttu ning ta oli sellest ikka päris vaimustuses. =)

Siis rääkis ta sellest, milline torm seal on(sellest räägib ta tegelikult praktiliselt üle päeva), et laev on nö topeltkinnitatud ja topelt vendrid on väljas(need asjad jälle, mis laeva ja kai vahele käivad, pehmendusena ja nii, aga seekord olevat Inglismaal ka nii hull olnud, et ta ülemuse üks laev sealpool olevat "lahti murdnud" end ja nüüd on laeva keres auk. Nagu pääris hull ju, et laeva keres on lihtsalt auk sees. Vähemalt on see laev ikka vee peal veel, et nii hull õnneks asi polnud, aga ma kujutan ette, et see võib päris hull olla ikka. Saad telefonikõne, et "kuule, su laev tõmbas end tormiga lahti ja nüüd keres auk sees." Päris kole uudis...

Aga! Mis on palju lahedam uudis. Seda siis Mihklile ja noo, ma isiklikult üritan siin meeleheitlikult seda ette kujutada, kuidas see olla võiks, aga noh, ei tule väga välja. Nimelt kuna see projekt saab nüüd läbi, siis tuleb enne kojutulekut viia laev tagasi kodusamadasse Hollandisse ning loomulikult vett mööda. Seega on Mihklil ees seismas kahe-kolmepäevane mere-kanali reis. Ma seda esimest tiiru lugesin(jeah, ma loen vahepeal ajaviiteks ikka mitu korda ühte kirja:P), igatahes, kui ma seda esimest korda lugesin, siis ma pidin algul WOW-st ja siis kadedusest ja siis jälle WOW-st lõhki lihtsalt minema. Jeebas nagu, meremehe töö võib karm olla, aga noo, palga eest sellise sõidu tegemine on ikka kingitus küll ju, või mis? Ahjaa, sõidu sihtkohaks on vist suht sama koht, kus Mihkel Hollandis töötamise ajal viibis(Maasvlakte, Rotterdam). Seega ehk saab seekord sellise toredama kogemuse seal liigeldes=)

Ahjaa, vahepalaks see, et need, kes te seda blogi loete(olenemata minu ebakompetentsusest), siis saate teadlikud olla, et sellise logoga särgid ja värgid on Sima Chartersi omad ;D XD

mm, 12-ndal(kui ta selle eeloleva kirja valmis kirjutas) olevat ta eriti musta tööd teinud. Nimelt see jama, küttesüsteemi kütusesüsteemiga(jeap, selline peaks see jaotus vist nüüd kokkuvõttes siiski olema), igatahes, seda ta kahjuks siiski ära parandada ei suutnud selle filtri vahetamisega, mida ta kirjeldas esimese kirja alguses kohe. Seega tõi boss uue boilerile uue põlet hoopis ja bossi kaudu telefoni teel mingilt hollandi tehnikult abi saades vahetas ta selle ära. Aga, ega siis see selline lihtne vahetus polnud. Põleti vahetusega kaasnes ka ilusti-kenasti tahma vallapääs ning siis järgneski korralik pesutöö, kuna tahm oli loomulikult valinud uueks pesitsuspaigaks seinad ja põrandad. Seega jah, oli vist "tore" jälleXD

Heeh, selle jutu peale tuli mul meelde see kunagine hambapasta või hambaarsti või kellegi sellise sõber Kopra-Miku ja see, kuidas tolle hambad ikka nõnna valgelt särasid... Imelikult seosed ja mälestused, aga nooh... Nii jube see nüüd ka ei olnud, ega ju? (A)

Niisiis, nii palju siis esimesest kirjast. Jisver, ma kujutan ette, kuidas ma oleks seda rääkinud praegu. Lõpuks keel sassis ja suu vahutab, mõte ka koos kindlasti, nagu ta mul tihti kipub olema... njh, seda juhtub ka kirjutades.. Näiteks praegu, tähendab siis viimast ikka. XD

Aga suundun edasi järgmise kirja juurde. Vau, ilmad on rahulikumaks muutunud. See oli küll meelest maas juba, et seal vahepeal normaalsem ka oli ja mitte tormituultene(ilmselt selle pärast, et siis oli siin pool tormine, eile eriti veel, katusealuses toas oli eriti tore olla, tuul ikka möölab mõnuga peakohal ja akna taga...), aga kiri, hmm, jaah, et rahulikum oli ja laevas ka soojem ja mõnusam nüüd, kus küttesüsteem korras jälle.=)

XDXD Eelnevas postituses ikka oli vist olemas see osa, et Mihkel teeb seal ilusti-kenasti süüa:D Kartulit keetis ja tegi sinna mõnda juurde. Nüüd ta on jõudnud faasi, kus ta ei keeda enam seda, vaid sõimabXDXD Või noh, keedab ka, aga ega sõimamisele kulub ikka rohkem jõudu. Nimelt on tal alles mingi 4 kilo kartulit ja ta ei taha seda nähagi väga enamXD Kurdab, tähendab ma ei teagi, kuidas seda nimetada nüüd, aga igatahes kui ta koju tuleb, siis pole talle vist väga tark kartulitest rääkida... Pigem nagu hommikusöögiks spagette, lõunaks riisi ja õhtuks hästi palju kohukest(nüüd peaks selle kohukese söömise võistluse ette võtma, mis nad Karliga tegid... Karl, kuule, kui sa loed seda, siis äkki teeks seekord nii, et ma proovin ise õnne ja esitan talle väljakutse. Et siis saaks 2 kärbest ühe hoobiga, ta saab oma vahele jäänud kohukeste jagu isu täis süüa ning ma saan ka kätt proovida sellega... Mis arvad?XD). Siis, mm, energiajookidest ei taha ta endiselt midagi kuulda, kuigi seekord pole olnud sellist ülilahket kokka vist, kes jagaks neid hunnikutes, aga siiski. Eelmine kord sai vist liiale mindud ikka... XD

mm, jaa, selle kirja lõpp oli ka hea. Mihkel seletas, et "okei, ma lõpetan, et lähme jälle sõitu". Aga miks ma selle ära märgin? Sest XD, no keegi oli ikka "ajukeenjus"(just täpselt nii ongi täpselt õigesti kirjutatud praegu;) ) küll, sest seekordne meeskonnavahetus, mida nad siis tegema läksid käis nii: nad sõidavad 40 minutit selle Willemi juurde, võtavad 2 meest peale, sõidavad sama tee tagasi, panevad need sadamasse maha, võtavad vahetusmehed peale, sõidavad jälle 40 Willemi juurde, et nood seal siis maha panna ning jälle tagasi sadamasse. Samal ajal, kui neid kahte meest laeval pole, siis loomulikult see oma tööd teha ei saa. Seega selle "kiire-kiire" lõpu juures peab Willem järsku 2-tunnise tööseisaku tegema, sest keegi oli üpris kaval... Ei tea, äkki oli seal taga tõesti mõni kaval plaan, aga noh, imelik oli ikkagi... Muide, mis on sellise kirjutamise eeliseks ja mille ma juba unustanud olin. Siia ka pilt mainitud Willem van Oranjest.

Niisiis, aga tegelikult mul ei olegi väga rohkem midagi kirjutada, sest nüüd on siiski kiireks ka läinud ning põhiline, mis ma kuulnud olen vahepeal temalt erinevate kanalite kaudu, on see, et nii jube kiire on... Kuid, arvata on siiski, et algse lootusena arvatud selle nädala lõpuks ta ilmselt veel koju ei jõua, kuna nagu ikka, asjad venivad. Aga, mis ta viimases kirjakesekeses ütles, et nüüd paari päeva jooksul selgub täpsemalt, millal see lõpp kätte jõuab. Ning enne tegelikult ei olnud see kindel, aga nüüd on, et Hollandi-reisi saab ta kindlasti ette võtta.=)

Nii, aga ma lõpetangi selle positiivse noodiga ja kobin käppelt magama ka. suht keskööl otsustasin end kätte võtta ning ikka selle jutu siia kirja panna, seega loodan, et see jälle aitab kaasa mulle andeks andmisele, et ma pika vahe jälle sisse jätsin.(A)

Ole tublid ja kenad ja igast siukest asja.

Päikest! =)

(Lähen üritan veel ära lõpetada oma esimese suurema kudumisprojekti eelviimase faasi - Kaie, loodan, et see ikka sobib, kui lõpuks valmis=) )